3.septembril kogunesid Setomaa kultuurikeskusesse riigi- ja kohaliku tasandi ametnikud, teadlased, ettevõtjad ning kogukondade esindajad, et arutada piirialade tulevikku ja turvalisust. Seminar „Inimesed turvaliselt piirialadel“ toimus ametnike välitööde raames ning tõi Värskasse mitmekülgse vaate Eesti kagupiiri elule ja julgeolekule.
Julgeolek algab piirialade inimestest
Seminari avas siseminister Igor Taro, rõhutades, et Eesti idapiir on ühtaegu riigi kaitseliin ja eluruum kohalikele elanikele. Tema sõnul on turvalisuse tagamiseks vaja nii kaasaegset tehnilist võimekust kui ka tugevat kogukonda, sest „piirialade elanik on esimene kaitseliin“.
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Meelis Saarepuu toonitas, et rahvastiku vähenemine Kagu-Eestis on otsene julgeolekurisk. Kui inimesed lahkuvad, tekib vaakum, mille võivad täita probleemid – majanduslik hääbumine, sotsiaalsed pinged või kuritegevus.
Uuringud ja kogemused annavad tuge
Tartu Ülikooli professor Eiki Berg tutvustas mahukat uuringut, mis käsitles piiriäärsete kogukondade sotsiaal-majanduslikku olukorda ja turvatunnet. Selgus, et kuigi elanikud tunnetavad piirivalve kohaloleku tõttu turvalisust, on suurimad probleemid seotud rahvastiku kahanemise, töökohtade vähesuse ja teenuste piiratud kättesaadavusega.
Silja Lehtpuu (Gravitas Consult) ja Setomaa vallavanem Raul Kudre tõid esile riiklike ja rahvusvaheliste programmide mõju, mis on viimastel aastakümnetel aidanud arendada nii ettevõtlust, turismi kui ka taristut. Samas rõhutati, et piiriäärsete piirkondade spetsiifilisi vajadusi tuleb tulevikus veelgi enam arvesse võtta.
Kohalikud hääled: elu ja noorte hoidmine Setomaal
Taavi Linnamäe tõi oma ettekandes Helbi küla näitel välja, kuidas kogukonna tugevus, infovahetus ja toimiv elukeskkond on võtmetähtsusega julgeoleku tagamisel.
Ettevõtjad Kermo Rannamäe ja Toomas Ojala jagasid oma nägemust sellest, mis hoiab inimesi – ja eriti noori – piiri äärde elama. Nende sõnul on juured, kogukonna tugi ja kultuuriline identiteet peamised tegurid, kuid selleks, et noored siia jääksid, on vaja pakkuda kvaliteetset haridust, töövõimalusi, kaasaegset taristut ja turvatunnet.
Arutelud ja järeldused
Seminari töögruppides arutati, kuidas tõsta piiriäärsete elanike turvatunnet ja motivatsiooni. Oluliseks peeti nii kohalikku kogukonnaelu kui ka riigi selget ja järjepidevat panustamist. Üks läbivaid mõtteid oli, et piirialad ei tohi jääda tühjaks, sest just kohalikud elanikud on parimad partnerid piirivalvele ja siseturvalisuse tagamisel.
Seminari kokkuvõtte tegi moderaator Margus Timmo, kes rõhutas: „Piirialade tugevus peitub inimestes. Kui suudame neile luua head elutingimused ja kindlustunde, siis on kogu Eesti turvalisem.“
Ettekanded ja lisamaterjalid:
- Siseminister Igor Taro: Turvalisus, julgeolek ja kriisivalmidus piirialadel (PPTX)
- Eiki Berg jt. uuringu kokkuvõte: Piirialade uuringu tulemused (PDF)
- Silja Lehtpuu esitlus: Riiklike ja välisprogrammide roll (PDF)
- Raul Kudre ettekanne: Ametnike välitööd 2025 Värska (PPTX)
- Meelis Saarepuu ettekanne: Kagu-Eesti kogukondade väljakutsed (PDF)
- Taavi Linnamäe: Kohalik vaade piirialale (PPTX)
- Toomas Ojala: Mis hoiab noori Setomaal (DOC)
- Kermo Rannamäe: Miks elatakse piiri ääres (DOC)