Julgeolek algab peenramaalt. Seto perenaistest on saanud toidujulgeoleku loojad

Kohaliku toidukultuuri hoidmine ja selle edendamine on osa toidujulgeolekust, mille võtmeks on lihtsad retseptid, oskus ise toitu kasvatada ja säilitada. See päästab raskel ajal elusid, kuid tuleb kasuks ka külluses elades.

«Inimesed peavad oskama teha lihtsaid, traditsioonilisi toite, mida valmistasid meie vanaemad,» rääkis seto toitude meister, sootska Inara Luigas. «Tagasi juurte juurde ei ole niisama sõnakõlks: oma peenramaa, kasvuhoone, ise oma toidu kasvatamine ja säilitamine on kõige kasulikum nii inimesele endale kui keskkonnale.»

Toidujulgeolek tuli teemaks eelmisel nädalal Mikitamäel Inara Vanavalgõ kohvitares toimunud seminaril «Lugude jõud: naised toidujulgeoleku eestvedajatena». Selle korraldas Eesti naisuurimus- ja teaduskeskus, võõrustajaks MTÜ Seto Küük.

Seminaril osalejad Inara Vanavalgõ kohvitares

Külalised USAst ja Lätist jagasid kogemusi, kuidas edendada kohaliku toidu säästlikku kasvatamist ja valmistamist ning milliste nõksudega inimesi sellesse kaasata.

«Toidujulgeolek ei ole ainult toit, vaid tervislik toit. Terve selle tootmisega seotud süsteem, mis oleks keskkonnasäästlik ega koormaks mulda,» selgitas California ülikooli põllumajanduse ja loodusvarade programmi emeriitprofessor Rose Hayden-Smith.

Tema sõnul on naised need, kes kannavad toiduga kätketud oskusi ning annavad need edasi. «Väga oluline on tuua põlvkonnad kokku, et teadmised saaksid edasi antud,» rõhutas Rose Hayden-Smith.

Sellega Setomaa perenaisi (ka peremehi) koondav MTÜ Seto Küük muu hulgas tegelebki. «Meil on ellu kutsutud Seto Köögi klubi, mis keskendub koos toidu valmistamisele, lugude rääkimisele, oskuste talletamisele,» selgitas Seto Küük tegevjuht Kai Ree. «Kuna seto kultuuris on palju pühasid, millega on seotud erinevad toidud, siis klubi kokkusaamistel me olemegi nendele keskendunud – räägime ja õpime koos seda toitu valmistama.»

Näiteks klubi järgmine, 27. mail toimuv kokkusaamine on pühendatud suvistepühade roogadele. «Lihtne toit, selged maitsed, ise toidu valmistamine ja võimalusel ka kasvatamine on siinne loomulik eluviis, mida me tahame populariseerida,» lisas Ree. «Aga see on ka sissetulek meie liikmetele.»

Klubiõhtud on avatud kõigile huvilistele. Mida rohkem piirkonna inimesi nendel osaleb, seda paremini levivad ka teadmised, kuidas varasemalt toite valmistati ja milliseid nippe sealjuures kasutati.

Nende teadmiste hoidmiseks on kavas välja anda eesti- ja ingliskeelne kokaraamat ühes setokeelse laste töövihikuga. Seto Küük plaanib Kai Ree kinnitusel suurendada koostööd ka Setomaa koolidega, et esivanemate toidutarkust noortele edasi anda.

Inara Luigas ja Kai Ree rääkisid, kuidas Setomaal toidutarkuse edasiandmisega asjalood on.

Kohaliku toidu kättesaadavus, oskus seda kasvatada ja töödelda on aastakümnetega halvenenud. See tähendab, et kriisiolukorras sõltub enamik inimesi kesksest toidujagamisest. Kodused tagavarad on väikesed, sest ajad, mil pered varusid keldrisse kogu talve kartulid, on möödas.

Hullem veel. Inara Luigase sõnul ei oska inimesed vahet teha ka seemnetel, mis näitab veenvalt, kui võõrdunud me toidu kasvatamisest oleme. «Naadi seeme on ju äravahetamiseni sarnane porgandi seemnele ja kui vahet teha ei oska, võid kasuliku juurika asemel hoopis umbrohtu külvata,» rääkis ta. «Isegi täiskasvanud inimesed ei tee enam seemnetel vahet, mis siis lastest rääkida.»

Omaette kunst on ka toidu säilitamine, kui külmkappi käigus hoidvat elektrit pole. Ka siin on põhjust vaadata küsiva pilguga esivanemate poole. «Hapendamine, soolamine, kuivatamine,» loetles Kai Ree elektrivabu säilitamisviise. «Meil on tegelikult need tehnoloogiad olemas, mis aitavad igasugusteks kriisideks paremini valmis olla.»

Andmaks oma panus toidujulgeolekusse, on võimalik tagasi ellu kutsuda koolide köögiviljaaiad ning ohverdada osa murupinnast peenarde jaoks. «Me võime teha suuri sõnu, aga suured muutused algavad ikka väikestest asjadest,» lausus Inara Luigas.

Kohaliku toiduga seonduvat koolitustööd üksjagu ka tehakse. Näiteks Inara Luigase juures käiakse õppimas traditsiooniliste toitude tegemist. Oma firmaroa – pelmeenide – valmistamist õpetas ta läinud neljapäeval külas olnud Eesti naisuurimus- ja teaduskeskuse inimestele.

Sügisel võiks Luigase sõnul korraldada Setomaal kohaliku toidu teemal konverentsi, kus tuleks teemaks toidujulgeolek, toidu valmistamise oskused, keskkonnasäästlik valmistamine ja tarbimine.

ARVED BREIDAKS

Vaata pilte: https://photos.app.goo.gl/ycryn6U54r8QqiW1A