Isa Andreas pühitses teisipäeval sisse Värska kalmistu uue kvartali, sest senistes piirides oli surnuaed täis maetud.
«Uus plats on ette valmistatud ja valmis vastu võtma. Elagu inimesed kaua ja tervena,» sõnas preester Andreas sissepühitsemise järel. «See on suur asi, mis me ära tegime.»
Kalmistu uus kvartal on 2400 ruutmeetrit suur ning mahutab umbes 150 matust. Aastas tuleb Andrease sõnul Värska piirkonnas ette umbes 30 matust, kuid kõiki lahkunuid ei sängitata Värska kalmistule.
Viimati laiendati Värska kalmistut paarkümmend aastat tagasi. Mõne aja eest sai Värska kalmistu pilgeni täis, sest valdavalt maetakse lahkunuid uude kohta. Pealematmisi on vähe.
Kuigi kalmistuseaduse järgi ei või pealematmine toimuda varem kui 20 aasta möödumisel viimasest matmisest samale kohale, siis õigeusu kultuuris on see aeg Andrease sõnul pikem, ulatudes kolme põlvkonnani.
Pealematmiseks on vajalik hauaplatsi kasutaja kirjalik nõusolek. Juhul kui hauaplats on tunnistatud kalmistu haldaja poolt hooldamata hauaplatsiks, võib pealematmise korraldada ka kasutaja nõusolekuta. Mahajäetud hauaplatse on Värska kalmistul vallavanem Raul Kudre sõnul väga vähe.
Setomaa vallal on kalmistud Värskas, Saatses, Podmotsas, Laossinas, Beresjes, Obinitsas, Luhamaal ja Miikses.