Värskas pandi pärjad küüditatud Eesti ohvitseride mälestuseks

Värskas mälestati leinapäeval siit 1941. aasta 13. juunil Petserisse viidud ja hiljem Venemaale küüditatud rohkem kui 200 Eesti ohvitseri.

Põhjalaagri ja vangistatud-küüditatud ohvitseride mälestuskivi juures pidas mälestustalituse Värska püha Georgiose kiriku ja koguduse ülempreester isa Andreas.

Mälestuskivile asetati pärjad Kaitseväe Akadeemia, Setomaa vallavalitsuse, Eesti sõjameeste ühingu, Reservohvitseride kogu, Kaitseliidu Võrumaa maleva, noorkotkaste ja kodutütarde ning teiste poolt.

Sõna võttis Kaitseliidu Võrumaa maleva Kagu kompanii pealiku abi Aare Hõrn.

«Kui lugeda eelmise sajandi meeste ja naiste elulugusid, mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas, siis on näha, et rahulikku aega, mil nad said oma maad harida, lapsi kasvatada, perega olla, oli neil vähe. Heal juhul 20 aastat, aga mitte rohkem,» rääkis Hõrn «Ida-Euroopa rahvastel olid rängad valikud, rängad otsused ja rängad võitlused.»

Mida sellest õppida, küsis Hõrn ja luges vastuseks katkendi John Ronald Reuel Tolkieni romaanitriloogia «Sõrmuste isand» esimesest osast: «Iga kord pärast lüüasaamist võtab kurjus uue kuju ja kerkib uuest mõne aja möödudes. Me küsime aja möödudes: miks pidi see küll juhtuma meie päevil? Aga kui sellised päevad kätte jõuavad, küsivad seda paljud, aga harva on see meie otsustada. Me saame otsustada vaid seda, mida nende päevadega teha, mis meile antakse.»

Sõnavõtu lõpetuseks tsiteeris Hõrn Alfred Käärmanni: «Surmavaenlane tuleb idast, ta on olnud sama tuhat aastat. Eestilased väikerahvana peavad kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist surmavaenlase vastu.»

Hõrna sõnul võiksime mõelda, kuidas ja mida saame teha, et kurjuse võim enam meie üle ei laotuks. «Kui tulevad nood ajad kätte, teha kõik, et agressorist surmavaenlane enam oma jalga Eestimaa pinnale ei paneks.»

1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.

Aastatel 1940-1941 vangistas ja küüditas punavõim sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses.

13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris pea 200 Eesti kaadrikaitseväelast, enamus ohvitserid. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse.

Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu. Alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia ja Kaitseliidu Võrumaa malev.