Kohalike maaomanike ja Setomaa Liidu vedamisel algas sel nädalal Meremäe piirkonnas taas Balti kaitsevööndi tankitõrjekraavide rajamine. Kokku veetakse Võmmorskist Miikseni eramaadele umbes 20 km ulatuses kaitsekraave, milleks kokkulepete sõlmimine maaomanikega praegu käib.
„See plaan tekkis juba mitusada aastat tagasi,“ rääkis Setomaa Liidu juhataja Margus Timmo. „Setomaa talu on alati olnud kindlustalu ja piltlikult öeldes rajame nüüd kindlustalu kogu Setomaa jaoks.“
Kuna Balti kaitsevööndi osaks olevate tankitõrjekraavide rajamine oli pärast mullust avangut topanud, leidis Setomaa Liit kohalike maaomanike kehutusel võimaluse, mil viisil vajaliku taristu rajamisega edasi saaks minna.
Timmo sõnul hakkab Setomaa Liit eraomanikele, kelle maale on kaitsevägi oma rajatised planeerinud, maksma renti selle osa pealt, mis kaitserajatise alla läheb. „Igaühega tehakse eraldi kokkulepped ja meil on plaan need lõigud rendile võtta,“ kinnitas ta.
Seega: kaitsevägi on välja vaadanud kohad, kuhu nad tahaksid kaitsevööndi taristu rajada, Setomaa Liit sõlmib eramaa omanikuga selle alla jääva maa peale rendilepingu ning tankitõrjekraav kaevatakse valmis.
Võmmorskist Miikseni ulatuvas suunas on eramaadele kavas rajada umbes 20 km ulatuses mitmes rindes kulgevaid tankitõrjekraave. Sellest Meremäe piirkonnas on umbes 7 km ulatuses eelkokkulepped maaomanikega olemas ning lepingud sõlmimisel.
„Tänu kohaliku kogukonna toele oleme saanud võimaluse eramaadele tõkestuskraave rajada,“ ütles 2. jalaväebrigaadi staabi pioneeriohvitser, kapten Hardo Toots. „Kaitsevägi on teinud analüüsi ja koostöös elanikkonnaga oleme leidnud sobivad kohad tõkestuskraavide rajamiseks.“
Eelistatult rajatakse mitmesse rindesse planeeritud kraavid põldude, teede või metsade serva, et need maa tavapärast kasutamist võimalikult vähe segaks. Näiteks teisipäeval käis töö Marinova kaevandusse viiva tee ääres.
Rajatavad tõkestuskraavid on kaks meetrit sügavad ja neli meetrit laiad. „Selle parameetrid on tulnud ka Ukraina sõja kogemusest,“ selgitas kapten Toots. „Ukrainlased on ise öelnud, et nendes kohtades, kus kogu süsteem oli välja ehitatud, vastane läbi ei murdnud. Vastane takerdub nende kraavide taha ja see annab meile võimaluse neid mõjutada tule- ja relvasüsteemidega.“
„Me hoolitseme selle eest, et Setomaa inimesed oleksid kaitstud, saaksid siin edasi elada ja oleks ka investeerimisjulgus,“ täiendas Margus Timmo.
Timmo usub, et tänu maaomanike koostöötahtele kujuneb Balti kaitsevööndi Setomaa lõigu rajamisest eeskujuks toodav edulugu.
„Meie panus annab sõnumi, et oleme valmis riigikaitsesse oma jõuga panustama,“ selgitas Timmo. „Oleks aus, et ka riik võtab Setomaa muresid kuulda ning aitab neid lahendada, sest meie eesmärgid on samad. Mida rohkem elab piirivallas mehi ja naisi, kes saavad panustada Kaitseliidu, naiskodukaitse, abipolitsei, abipiirivalve või vabatahtliku pääste tegemistesse, seda kindlamalt saame end siin tunda.“