Elukoha registreerimine

Elukoha andmeid rahvastikuregistris muudetakse:

• elukohateate alusel;
• kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel;
• ruumi omaniku nõudmisel;
• kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana;
• aadressi muutumisel aadressiandmete süsteemis;
• konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate alusel välisriigis alaliselt või peamiselt elamisel;
• välisriigi asutuselt saadud andmete alusel;
• kohtulahendi alusel, millega otsustatakse lapsendamine.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole inimese asumine või paigutamine statsionaarsele haiglaravile; ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse; hooldamisele hooldusperesse; kinnipidamisasutusse.

Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade Setomaa Vallavalitsusele 14 päeva jooksul alaliselt teise elukohta elama asumisest arvates. Isik võib kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates esitada elukohateates lapse elukoha andmete kehtivuse algusena lapse sünnikuupäeva, kui lapse sünd on registreeritud välisriigis ja lapse elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad või on varem kantud rahvastikuregistrisse Rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel. Välisriiki elama asumisel teatab isik ühe kuu jooksul viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele andmed oma välisriigi elukoha kohta. Välismaalane esitab Eesti elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. Euroopa Liidu kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva.

Elukohateadet on võimalik esitada:

• kohale tulles
• posti teel Pikk 12, Värska, Setomaa vald 64001 (lisada koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest);
• digitaalse allkirjaga e-posti teel vald@setomaa.ee;
• kasutades e-rahvastikuregistri e-teenust (portaali sisenemine on võimalik ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID vahendusel).

Kõik elukohateatel märgitud täisealised isikud peavad elukohateate allkirjastama, välja arvatud eestkostetavad.

Kehtivaid elukohaandmeid saate kontrollida e-rahvastikuregistris.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Koos elavad isikud võivad esitada elukohateate ühiselt. Elukohateatel esitatakse ka alaealiste laste andmed. Taotluse esitamisel kinnitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud elukoha andmete õigsust.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter. Erandina ei tehta seda siis, kui inimene soovib elukohana registrisse kanda talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi või kui inimene tõendab, et kasutab elukohana ruumi, mis pole eluruum.

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks peab teine hooldusõiguslik vanem esitama kirjaliku nõusoleku. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealine laps lahkub Eestist välisriiki või naaseb välisriigist Eestisse. Allkirjastatud nõusoleku saab märkida või lisada eraldi dokumendina elukohateatele. E- rahvastikuregistris avaldust esitades on hooldusõigusliku isiku nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.

Kui inimene ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb lisada teatele koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist, näiteks üürilepingust, või ruumi omaniku luba. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina. E-rahvastikuregistris avaldust esitades on omaniku nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.

Kui inimene soovib registrisse kanda kaasomandis oleva ruumi aadressi, mille üks kaasomanikest ta ise ei ole, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike, või nende esindajate nõusoleku. Kui ruumi omanike vahel on kaasomandi kasutamise kokkulepe, lisatakse elukohateatele nõusoleku asemel kaasomanike kokkulepet tõendav dokument. E-rahvastikuregistris avaldust esitades on kaasomanike nõusolekut võimalik küsida e-teenuse vahendusel.

Püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku elukoha registreerimise ja selle edastamise kohta rahvastikuregistrile loe Välisministeeriumi kodulehelt.

Eesti riigil on sõlmitud Soome, Läti ja Leeduga välislepingud, mille eesmärk on vahetada inimeste kohta kummagi riigi rahvastikuregistrisse kantud andmeid, sh elukohaandmeid. See toetab liikuvust ja lihtsustab riikides rahvastiku arvestuse pidamist, andmete kasutamist ja teenuste osutamist ning parandab rahvastikuregistrite andmekvaliteeti. Samuti tagab riikidele õiged andmed enda riigi elanike kohta, et osutada neile vajalikke teenuseid ning selle, et riigi poolt elanikele mõeldud teenuseid saavad just need elanikud, kes selleks õigustatud on. Teiselt riigilt saadud andmed kantakse Eesti rahvastikuregistrisse ja vastupidi.  

NB! Juhul kui elate Soomes, siis  Soome elukoha andmeid ei tule esitata esmalt mitte Eesti rahvastikuregistrisse, vaid need tuleb esitada Soome vastavale asutusele ja need edastatakse andmevahetuse korras Eesti rahvastikuregistrisse automaatselt. See tagab, et mõlema riigi rahvastikuregistrites on üks ja sama aadress.