Kaitsevägi tutvustas reedel Eesti ja välisajakirjanikele Setomaal jätkuvat Balti kaitsevööndi ehitust, millest praeguseks on valminud üle 10 kilomeetri.
«Tankitõrjekraavid on valminud koostöös PPAga ja koostöös kohaliku omavalitsuse ja maaomanikega, kes on meile vastu tulnud ja lubanud neid kraave kaevata,» selgitas kaitseväe peastaabi pioneeriinspektor, kolonelleitnant Ainar Afanasjev Meremäe lähistel ajakirjanikele.
Setomaale on tema sõnul praeguseks rajatud tankitõrjekraave rohkem kui 10 kilomeetri ulatuses. Esialgse kava järgi kaevatakse neid Kagu-Eestisse pisut üle 40 kilomeetri. Lohehambaid on kavas paigaldada umbes 7 kilomeetri ulatuses.
Samuti külastati Marinovas asuvat ladustusala, kuhu on paigutatud nii lohehambad kui ka metallist tõkestusvahendid.
Afanasjevi sõnul on Eesti ladustusalade rajamisel valinud NATO üldisest praktikast erineva tee ning paigutanud tõkestusvahendid ühe suure ladustusala-tugipunkti asemel hajusalt, et neid oleks vajaduse puhul võimalik väikese ajakuluga kohale vedada ja paigutada. Hiljem viidi ajakirjanikud vaatama Võru vallas Tabinas asuvat punkrite tugipunkti.
«Ajakirjanike jätkuvalt püsiv suur huvi Balti kaitsevööndi rajamise vastu Setomaal näitab, et oleme riigile nõu ja jõuga appi minnes ajanud õiget asja,» ütles Setomaa Liidu juht Margus Timmo.
Setomaa Liidu vedamisel käivitus aprilli keskel Meremäe piirkonnas eramaadele Balti kaitsevööndi rajamine. Maaomanikega kokkulepete saavutamise, sealhulgas maade kasutamise eest kompensatsiooni maksmise võttis Setomaa Liit enda kanda.
Mai lõpus külastasid kaitserajatisi Eesti ja visiidil olnud Tšehhi president. «Meie siin Setomaal olemegi see esimene meeter Eestist ja NATOst, millest kaitse algab,» lisas Timmo. «Balti kaitsevööndi abil muudame Setomaa tugevaks bastioniks idapiiril, nagu seda üks korralik seto kindlustalu on läbi aegade olnud.»
ARVED BREIDAKS