Setomaal Voropi külas avati 21. juuni päikeselisel keskpäeval Eesti Kaitseväe Petseri Lõunalaagri taastatud Seitsmemägi, mille rajamisel lõid käed külge Eesti Sõjamuuseum, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), Kaitsevägi ja muidugi Setomaa vald.
«See on olnud ühine pingutus, et meil oleks Eesti ajaloo üks olulisemaid maamärke taas rahvale avatud,» ütles kaitseminister Hanno Pevkur sõnavõtus. «Meil ei ole kahtlust, et Eesti riik, Eesti rahvas on valmis kaitsma Eesti territooriumi esimesest meetrist alates ja kagunurgal on seetõttu eriline tähendus Eesti riigikaitse jaoks.»
Just sel põhjusel paikneb Kaitseväe 2. jalaväebrigaad Pevkuri kinnitusel Kagu-Eestis ning sel põhjusel on siia paigutatud ka liitlasüksus. Nii 2. jalaväebrigaad kui liitlased käisid hiljutise suurõppuse Kevadtorm ajal ka abis Seitsmemäge taastamas.
«See paik siin meenutab meile igal ajahetkel, kui oluline on meie ilusat Eestimaad kaitsta. Kui oluline on hoida igat nurka Eestimaast,» rõhutas minister. «Ärge jätke seda kohta unarusse, tooge siia oma külalisi, sest see on ajaloolises mõõtmes eriline paik.»
Tänavu möödub 100 aastat Petseri linna naabrusse 1926. aastal rajama hakatud Lõunalaagri asutamisest. Laagri silmapaistvaks maamärgiks kujunes 7. jalaväerügemendi sõdurite poolt künka nõlvale valgetest maakividest moodustatud hiiglaslik number seitse. Selle järgi hakatigi küngast kutsuma Seitsmemäeks.
«Siin olid 15 aasta jooksul väljaõppel tuhanded kaitseväelased,» rääkis Seitsmemäe taastamise algataja, RMK loodusvaht Toomas Valk. «Päevasel ajal tegid nad siin manöövreid ja laskeharjutusi Petseri laskeväljal. Koostööd tehti Põhjalaagris asuvate ratsaväelaste ja suurtükiväelastega ja kuna raudtee on siinsamas, siis said soomusrongid Petseri jaamas teha laskeharjutusi laskeväljale. Igal õhtul kõlas siin Eesti Vabariigi hümn.»
Eesti Vabariigi hümn kõlas ka Seitsmemäe avamisele kogunenud suure rahvahulga huulilt ning võibolla kostus see isegi üle piirijõe Piusa, mis Seitsmemäest vaid poole kilomeetri kaugusel voolab. «Nii kõvasti pole Eesti Vabariigi hümn siin kõlanud 85 aastat,» avaldas Toomas Valk.
Päris kindlasti kostusid pühapäeval aga Petserisse kätte Seitsmemäel tehtud aupaugud, kui valgetest kividest seitsmelt oli kate maha rullitud.
«Naaber peab agressioonisõda, aga me julgeme siin, 500 meetrit piirist, koguneda, julgeme siin enda sümboleid taastada ja julgeme siin olla,» ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre. «See on võimas maamärk, mis tuletab meelde Setomaa tähtsat rolli Eesti riigi kaitsmisel. Seda nii sada aastat tagasi kui ka praegu.»
Avatud Seitsmemägi asub RMK maal ning RMK tuli selle taastamisele igakülgselt appi. Täpselt nii, nagu see toimus juba saja aasta eest.
«Riigimetsal on Lõunalaagriga pikk seotus,» kõneles oma võrukeelses sõnavõtus Võrust pärit RMK peadirektor Mikk Marran. «Kui Lõunalaagrit hakati sada aastat tagasi ehitama, siis peamine ehitusmaterjal selleks tuli just riigimetsast. Võrumaa Orava metskonnast toodi siia palgid, need saeti siin saeveskis prussideks ja laudadeks. Nii said sõdurid paari aastaga laagri valmis teha.»
Seitsmemägi saab olema ühtaegu nii mälestusmärk Kaitseväe kunagisele väljaõppelaagrile kui ka vaatamisväärsus Seto Külävüü turismimarsruudil.
ARVED BREIDAKS
HARRI A. SUNDELLI PILDIALBUM AVAMISELT