Setomaa koolide esimeses klassis võiks matemaatika õpetamine käia seto keeles, leiab reedel ja laupäeval Setomaad külastanud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Kallas alustas oma paaripäevast visiiti reedel Värska koolimajast, kus arutelul käis välja idee, et Setomaa koolides võiks näiteks esimeses klassis alustada matemaatika õpetamist seto keeles. See aitaks ühelt poolt tugevdada seto keele positsiooni kui ka mõjuks hästi laste suutlikkusele. Reede õhtul selgitas minister oma seisukohta ajalehe Setomaa lugejatele.
Ütlesite, et matemaatikat võiks õpetada esimeses klassis seto keeles. Kuidas see peaks välja nägema?
See tähendab seda, et kui laps on käinud lasteaia setokeelses rühmas ja läheb esimesse klassi, on seal tavaliselt päevas neli tundi: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus ja siis kas tööõpetus, kunst, kehaline kasvatus. Sellest neljast tunnist üks tund oleks setokeelne ja kolm tundi eestikeelsed.
Kuna loodusõpetus on kõige keerulisem ja eesti keele tund peab olema eesti keeles, siis jääbki üle kas kehaline kasvatus, kunst, tööõpetus, matemaatika, mida tegelikult saaks õpetada seto keeles.
Te arvate, et kakskeelne õpetamine tuleb lapsele kasuks?
Absoluutselt. Absoluutselt tuleb lapsele kasuks. See on kindlasti keerulisem, kui ta õpiks kõik eesti keeles. Alguses on keerulisem, aga teadus on näidanud ka seda, et keele sellisel moel äraõppimine võtab mõnel lapsel umbes aasta ja teisel lapsel neli aastat, sest lapsed on erinevad, aga pärast on lapsel tegelikult keel selge. Ta on võimeline selles keeles õppima, ta on võimeline selles keeles kõiki asju tegema.
Samal ajal areneb tal välja kakskeelne kognitiivne võimekus. See tähendab, et ta suudab keelte vahel väga kiiresti ümber lülituda. Tavaliselt omandavad kakskeelse kognitiivse võimekusega inimesed iga järgmise keele, näiteks inglise keele, paremini ja kiiremini.
Tõendit ei olegi tegelikult vaja kaugelt otsida. Need venekeelsed lapsed, kes on käinud keelekümbluses ehk õppinud esimesest klassist alates osa eesti keeles ja osa vene keeles keelekümblusprogrammi järgi, nendel on palju paremad inglise keele eksami tulemused kui lastel, kes on õppinud ainult vene keeles. Kakskeelsus või mitmekeelsus on lapse arengule positiivse mõjuga.
Meil on kaks lasteaiarühma setokeelsed, siis nüüd võiks astuda sammu edasi ja ka koolitunnis seto keelt kasutada?
Just. Koolitunnis võiks seda rohkem kasutada. Isegi kui õpetaja räägib ainult seto keeles ja õpilased vastavad eesti keeles, siis ka see on okei.
Olete pool päeva Setomaal ringi käinud ja inimestega kohtunud. Meil on siin mure, kuidas hoida töös gümnaasiumi.
Ma pean tunnistama, et 30 õpilasega gümnaasium on ikkagi väga keeruline. Ega riik seda kindlasti kinni panema tule. See on valla otsus ja valla pidada. Riik maksab pearaha sõltumata sellest, kelle kool on. Eks ta väga väike see gümnaasium on.
Üldiselt olen ma täna saanud täiskümbluse seto keelde ja kultuuri. Mulle tundub see olevat tugev ja seto kultuuri eripära on tugevalt näha.
Setomaal on neljas kohas töötav kobarkool. Kas siin oleks võimalik ja tarvilik rakendada hariduses veel mingisuguseid uudseid lähenemisi, olla omalaadi laboriks?
Setokeelne matemaatika tund oleks juba paras uuendus. See kobarkool, nii palju kui ma koolijuhilt olen kuulnud, toimib hästi. Sellel on väga selged tugevused ja eelised võrreldes sellega, kui koolid oleks eraldi. Õpetajate ressursi jagamine, õpetajatele koormuse võimaldamine, tunniplaanide ühildamine on ikkagi palju parem. Lõpptulemusena peaks see tähendama, et lapsed saavad parema hariduse ja rohkem võimalusi.
Mida me arutasime, on algklasside õpetajate töökorraldus. Nemad õpetavad ju matemaatikat, eesti keelt, loodusõpetust… kõike. Algklasside õpetajad võiksid omavahel teha tundide planeerimisel rohkem koostööd.
Näiteks teevad reedel kaks tundi koos tööd. Üks õpetaja valmistab ette kogu järgmise nädala matemaatika, teine õpetaja kogu järgmise nädala eesti keele ja kolmas õpetaja valmistab ette kogu nädala loodusõpetuse tunnid. Jagavad omavahel ja nii on kõigil tegelikult vähem koormust. Muidu peab iga õpetaja tegema nii matemaatika, eesti keele kui loodusõpetuse tunnid ise valmis.
Selline koostöine tundide ette valmistamine on kobarkoolis väga hea võte, mis vähendab märkimisväärselt õpetajate koormust. Värska õpetaja valmistab ette matemaatika, Mikitamäe õpetaja valmistab ette eesti keele ja Meremäe õpetaja valmistab loodusõpetuse tunnid ja jagame iga nädal neid tunnikavasid ja töölehti. Juhul kui keegi jääb haigeks, on võimalik lihtsasti asendada, sest nad kõik on ühel lainel.
KOMMENTAAR
Sootska URMO UIBOLEHT, Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees:
«Võibolla on matemaatika seto keeles õpetamine suur amps ette võtta, aga kui jõuaks käsitöötunni ja ajaloo õpetamise teha setokeelseks, oleks see päris oluline samm. Matemaatika? Miks mitte, kui meil on selleks õpetaja, siis ma ei näeks suurt tõrget. See on usu ja eneseusu küsimus. Kui ise usud ja selle ellu viid, siis tullakse järgi. Ka setokeelse lasteaiarühma loomisel oli esmalt kõhklejaid-kahtlejaid. Väliseid kahtlejaid oli isegi rohkem. Kui tegijad ise siiralt usuvad sellesse, siis veab igal juhul selle asja käima. Rohkem eneseusku.»
ARVED BREIDAKS