Obinitsas avati neljapäeval Eestis esimene ühistuline, kohaliku kogukonna poolt rajatud päikesepark, mis hakkab elektriga varustama siinset Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskust ning sillutab teed kogukonnaenergeetika arengule kogu Eestis.
Kohalike ettevõtlike inimeste poolt asutatud energiaühistu Oma Elekter on Eestis esimene omataoline, kes on nüüdseks jõudnud toimiva elektritootmiseni. Obinitsa rajatud aiasaaduste väärinduskeskuse katusele paigaldatud paneelide najal huugas neljapäeval üks keskuse tühjadest külmakambritest, et, nagu ütles ühistu üks vedajaid Markus Männik, testida ja rehkendada välja hind, palju aiasaaduste päikese jõul külmas hoidmine maksab.
«Kuna meil oli teadmine olemas, et energia hind meid mõjutab, siis oli selle projekti elluviimine ülilihtne,» rääkis Männik. «Inimesed teadsid, et sellega tuleb tegeleda, leidsime ühistusse 15 liiget ja täna on meil 62 kilovatti paneele katusel, 50-kilovatine inverter ja akut ka 50 kilovatti.»
Sellest piisab valgel perioodil, et aiasaaduste väärinduskeskus käigus hoida. «Katus (s.t päikesepaneelid) saab külmkambritega hakkama. Talvel ostame elektrit võrgust juurde, aga talvel pole külmutamiseks ka väga palju elektrit vaja,» lisas Männik. «Külmutamine ja päike klapivad omavahel väga hästi.»
Energiaühistu Oma Elekter sai päikesepargi rajamiseks kasutada Euroopa Liidu toetust. Selleks projekti kirjutamisel olid partneriteks nii Eesti Maaülikool kui Tartu Regiooni Energiaagentuur eesotsas Martin Kikasega.
«Kogukonnaenergeetika on olnud juba neli-viis aastat üks meie töösuund ja on ütlemata hea meel, et üks esimesi koostegemise kohti on ellu läinud ning kaablid ühendatud,» märkis Kikas. «Väikeste sammudega minnes, vigadest õppides, jõuame suuremate tulemusteni. Lõppude lõpuks, kes meid siin, Eestimaa ja Euroopa servas, ikka aitab, kui mitte me ise?»
Koos Obinitsa päikesepargiga on Maaülikooli veetud projekti haaratud veel kuus ühistulist jaama Eestis, Lätis, Rootsis ja Soomes. Eestis on ühistuline päikesejaam rajamisel Jõgevamaal Kääpa külas, kuid see pole valminud.
«Obinitsa on selline ülihea näide, kuidas koostöö peaks toimima. Eeskujuks kõikidele teistele,» kiitis Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Elis Vollmer. «Ma olen olnud energiakogukonna idee loomise alguse juures ja Maaülikooli poolt nõu ja jõuga nii palju kaasa aidanud, et luua Eestis kaks esimest päris kogukonna energiaühistut.»
Kuigi ühistuline päikesejaam Obinitsas töötab, ei märgi see ühistu jaoks veel teekonna lõppu. Energiaühistu Oma Elekter on Markus Männiku kinnitusel avatud uutele liikmete, kes soovivad ettevõtmistes kaasa lüüa. Praegu on ühistu 15 liikme seas nii kohalikke marjakasvatajaid, aga ka kogukonna liikmeid, kes pole keskusega otseselt seotud.
«Järgmine etapp on investeerida akupanka, et olemasolevat 50 kilovatist suurendada,» rääkis Männik. Samuti on väärinduskeskuse katusel veel ruumi paneelide lisamiseks või siis leidub mõni teine ettevõte, kes vajab samasugust lahendust oma energiavajadusele, nagu seda ühistu pakub. Äriliselt võidavad Männiku selgitust mööda ühistuga kontrahti tegemisel nii elektri tootja kui tarbija.
«Energiaühistu pakutav hind, millega ta elektrit Aiasaaduste väärinduskeskusele müüb, on oluliselt kõrgem, kui seda otse võrku müüa. Samas Aiasaaduste väärinduskeskusel on seda ühistult oluliselt odavam osta kui võrgust,» rääkis Männik.
«Täna võrgust elektrit ostes tuleks Aiasaaduste väärinduskeskusel maksta elektri hinnale lisaks võrgu- ja muud tasud. Kui ühistu müüks oma elektrit võrku, siis saab ainult börsihinna, mis suvel on madal,» lisas ta. «Ühistu teeb investeeringu ja ettevõttel pole vaja teha muud, kui tarbida ja seda odavamalt kui võrgust. Mis saaks selle vastu olla?»