Setomaa Gümnaasiumi abituriendid olid teisipäeval kutsutud Reegi majja vallavanem Raul Kudre traditsioonilisele vastuvõtule, et enne riigieksamite perioodi võtta korraks aeg maha, süüa koos torti ja mõelda tulevikule.
„Enam ei ole nii, et te konkureerite omaealistega Eestis, vaid tegelikult on maailm nii valla läinud, et te konkureerite Euroopa ja laiemalt kogu maailmaga,“ sõnas Raul Kudre. „Kui küsida, kas olete saanud siin piisava baasi alla, mis aitaks maailmas läbi lüüa, siis ma arvan, et tegelikult olete.“
Klassijuhataja Birgit Alamäe käe all lõpetab Setomaa Gümnaasiumi tänavu 11 noort. Vestlusringis tõstsid nad oma kooli puhul esile selle väiksusest tulenevat suurt individuaalsust – õpetajal jätkub rohkem aega oma õpilastega tegeleda. Nii siis, kui neid saadab edu, kuid ka pilvisematel päevadel.
„Vaikne“, „hubane“, „hea haridus ja noorsootöö“, „Setomaa rahulik tempo“, „palju loodust“, olid märksõnad, mis noored oma kooli ja kodukoha iseloomustamiseks välja tõid.
Mis aga noorte hinnangul kodukandis järele aitamist vajab, on bussiliiklus, väiksemate teede olukord, aga ka tõsiasi, et noortel pole Värskas kohta, kus oma elu alustada ehk kinnisvaraturu väiksus.
Tulevik on ühtede abiturientide jaoks juba käegakatsutavat vormi võtmas, kui peetakse plaani minna edasi õppima sisekaitseakadeemiasse piirivalvuriks ja politseinikuks või siis asuda hoopis buda mungaks.
Teistel on saabuvad ajad aga veel selgemate piirjoonteta. Kõlasid plaanid saada näitlejaks, teadlaseks, meedikuks või siis võtta vaheaasta ja veel mõelda, mida tulevikuga peale hakata.
„Igal juhul saate te Setomaa saadikuteks,“ sõnas Raul Kudre. Ükskõik, kuhu elu tänavused abituriendid ka pillutab, on nad ellu astudes ühtlasi ka Setomaa nähtamatu diplomaatide kooli järgmine lend, kelle teod ja tegemata jätmised kujundavad inimeste suhtumist kogu Setomaasse.
Pärinemine väiksest, tugeva identiteediga kohast, nagu Setomaa seda on, on Kudre hinnangul eelis. „Me globaliseerume, linnastume hulluksminemiseni. Vahepeal tundub, et kuhu siis need väiksed asjad jäävad. Kuhu Põhjalaager jääb? Kuhu seto kultuur jääb? Väiksed külad, Värska mineraalvesi?“ mõtiskles ta. „Kõik ei muutu samasuguseks, vaid väikesed erisused tegelikult päästavad maailma.“
Pisut rohkem kui 3000 elanikuga Setomaa vald on tänulik oma noortele, kes on otsustanud siin gümnaasiumihariduse saada. Setomaa Koolide gümnaasiumiklassides õpib tänavu kokku 28 noort. Kas vallal jätkub jõudu, et oma gümnaasiumi hoida?
„Kui võtta 30 noort siit ära, kui te ei käiks iga päev siia kokku, vaid kusagile mujale – Võrru, Räpinasse, Põlvasse – jääks Setomaa, Värska palju vaesemaks,“ selgitas Kudre. „Siis ei tekiks siin teie häid ideid, ei oleks väikseid pättusi, algatusi. See kõik tekiks mujal.“