Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas veetis enamuse esmaspäevast Setomaal, et hoida end kursis Eesti piirivalla murede, kuid ka elu helgema poolega.
„Ma ei ole ju siin esimest korda,“ rääkis Ratas enne ärasõitu. „Ma võtan kaasa tänulikkuse inimeste ees, kes on siin seto kultuuri hoidnud, aga ei saa üle ega ümber murest, mida on põhimõtteliselt kõik täna siin mõne tunni jooksul väljendanud: kindluse ja ebakindluse küsimus homse ees.“
Ratas alustas esmaspäeva Värskast kohtumisega Setomaa Gümnaasiumi õpilastega, mille järel toimus arutelu vallavalitsuses. Päev jätkus Värska kuurortravikeskuse ja kaminapuude tootja OÜ Värska Laht külastamisega. Pärastlõunal kohtus saadik Koidulas kohvikupidaja ning PPA esindajaga ning lõpetas Setomaa visiidi Obinitsa külakeskuses.
Obinitsa külakeskus on haruldane külasüda, kus ühe katuse alla on ära mahutatud kool, raamatukogu, lasteaed, saun, sportimisvõimalused ning ettevõtted, nagu Margit Mehilase rahvarõivaste ateljee ning oma nurgas ka pruulikoda.
Külakeskust juhatab Evelin Turvas, kelle sõnul kipub maja tegelikult kitsaks jääma. Eriti silmas pidades tõsiasja, et sügisest laiendab kool siin oma tegevust.
Selle edu kõrval ei saa aga vaadata kõrvale faktist, et Setomaa valla elanike arv väheneb, mis piiriäärses omavalitsuses on häirekell kogu Eesti jaoks.
Setomaa vedosnik, kaitseliitlane Hõrna Aare tõdes, et Setomaal võiks elada palju rohkem noori inimesi, kes lööksid kaasa Kaitseliidu, naiskodukaitse ja vabatahtliku pääste ridades nii piirkonna, maakonna kui kogu Eesti turvalisuse suurendamisel.
Inimeste piiriäärsesse valda kolima innustamiseks peaks riik andma praegusega võrreldes suuremat tuge. Seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Et piiriala püsielanike vähesus on riigi kaoks julgeolekuoht, selles on enamik Eesti erakondi ühel meelel. Ent kuidas selle ohuga rinda pista, kuidas täita rajamaad elanikega, on pähkel, mis ootab lahti hammustamist.
Vallavanem Raul Kudre sõnul on Ukraina sõda avaldanud Setomaale tugevat mõju. Seda nii turistide arvu vähenemise, ebakindluse kasvu, aga ka toetusmeetmete kahanemise läbi.
Näiteks varasema, nüüdseks suletud Eesti-Vene piiriülese programmi asemele ei ole tulnud uut toetusmeedet, millega Setomaal eluks vajalikku taristut arendada. Alustades teede korrashoiust, kiire interneti kättesaadavusest, lõpetades investeeringutega elektrivõrku, veevärki ja koolimajade remonti.
„Olemasolevaid programme oleks vaja suurendada ning idapiirile oleks vaja täiesti eraldi Euroopa Liidu programmi, mille abil me saaks päris asju teha,“ ütles Kudre.
Jüri Ratase sõnul on Euroopa Liit teinud siiski päris palju. „Aga ma kindlasti arvan, et Euroopa Liit saab anda regionaalpoliitikale, see on ka Setomaale, oma tuge,“ lisas ta.