«Tegelikult anti Petseri Eesti koolis väga head haridust.» Vilistlased pidasid Kalatsovas kokkutulekut

Suur hulk Petseri Eesti kooli vilistlasi pidas laupäeval Setomaa Turismitalos kooli kokkutulekut, et ühtviisi tunda rõõmu taaskohtumisest, aga ka jagada nukrust oma kooli saatuse pärast.

Kalatsova külla oli laupäeval kohale sõitnud esialgseil andmeil 86 vilistlast, kuid hiljem selgus, et osalejaid oli 97. «Rohkem kui tavaliselt,» sõnas Petseri Eesti koolis kõik 11 üldhariduse aastat õppinud Eha Tammo. «Enne, kui kokkutulekuid Petseris korraldati, toimusid need viie aasta tagant, aga kui sinna enam ei saanud, siis nüüd igal aastal.»

Külaskäigud Petserisse hakkasid Tammo sõnul hääbuma juba enne koroonapandeemia puhkemist ja sõja algust, mis suhtluse päris kinni keerasid.

Eha Tammo on pikaaegne, tunnustatud pedagoog, õpetades praegu Võru Kreutzwaldi Koolis eesti keelt ja kirjandust. Omal ajal Petserist Eestisse ülikooli tulles oli tema sõnul levinud eksiarvamus, et Petseri kooli lõpetanud oskavad eesti keelt halvasti.

«Tegelikult anti Petseri Eesti koolis väga head haridust,» meenutas Tammo. «Ülikoolis arvati, et seal on eesti keel alla käinud, aga tegelikult ei olnud.»

Petseri Eesti kool töötas Eesti kooliprogrammi järgi ja sealt saadud haridus ei erinenud sellest, mida anti tollases Eesti NSVs. Ka koolivorm oli lastel sama, mida kandsid koolilapsed Eestis.

Kui midagi Petseri kooliajast esile tõsta, siis asudes Eesti ja Venemaa vahel, suhtuti seal Tammo sõnul punapropagandasse palju ükskõiksemalt, kui Eestis. «Eestis suruti kommunistlikuks nooreks astumist palju rohkem peale kui Petseris. Seal ei võetud seda nii tõsiselt. Võrus oli see palju hullem,» meenutas Eha Tammo.

Petseri Eesti kool asutati 1913. aastal ning see oli kuni 2004/2005. õppeaastani ainus üldhariduslik keskkool Venemaal, kus kõiki õppeaineid õpetati eesti keeles. 2005/2006. õppeaastast sai kooli õppekeeleks vene keel. 2009. aastal sai kool nimeks Petseri Lingvistiline Gümnaasium.

«Kõigest on kahju. Koolid kaovad, aga et Petseri niimoodi ära kaob, sellest on nii kahju,» tõdes Eha Tammo.