Obinitsas käivitatav Lõuna-Eesti aiasaaduste väärinduskeskus soovib luua omalaadse tarkusevõrgustiku, et läbi koostöö, kogemuste ja oskusteabe jagamise ärgitada maaomanikke mahedalt põllusaadusi kasvatama.
«See on siililegi selge, et mida rohkem inimesed endale ise toiduaineid kasvatavad, seda tugevam on kogu riigi toidujulgeolek,» ütles keskuse juhatuse liige Margus Timmo. «Parem olgu üle Eesti tuhanded väikesed laod igaühe keldris, kui üks suur ladu, millest kõik sõltuvad.»
«Veel parem on see,» jätkas Timmo, «kui inimesed kasvatavad oma köögiviljad ja juurikad mahedalt. See hoiab rahva tervena, ei koorma loodust ning on kriisikindlam näiteks olukorras, kui väetist pole saada.»
23. septembril tähistati Euroopa Liidus rahvusvahelist mahepäeva, et tõmmata inimeste tähelepanu keskkonnasäästlikule põllumajandusele. Aasta tagasi kuulutati Võru maakond Euroopa mahepiirkonnaks ning Setomaa on olnud selle liikumise üks käivitajaid.
«Me liigume selles suunas, et pool Võru maakonna koolides ja lasteaedades pakutavast toidust oleks mahedalt kasvatatud,» ütles Võrumaa Arenduskeskuse arendusnõunik Aivar Nigol. «See on kindel märk ka turule: mahetooraine kasvatusse tasub panustada, sest teadlikke mahetoidu tarbijaid lisandub ajapikku juurde.»
Nigoli sõnul on Aiasaaduste väärinduskeskuse peatne käivitumine oluline lüli kohaliku toidu liikumisel põllult tarbijani. «See annab kasvatajale kindluse, et tema aiasaadustele on olemas turustuskanal ning samas saavad kohalikud köögid kindla varustuspartneri.»
Ärilise poole kõrval on oluline ka kasvatuslik töö. 24. septembril külastasid väärinduskeskust Setomaa koolide Obinitsa õppekoha lapsed, kellele näidati paika sätitud seadmeid, kuidas töötab pakendamisliin ning anti maitsta koorimisliinilt tulnud porgandeid ning sügavkülmutatud mustsõstraid.
Tootmishoones on praeguseks töökorda seatud köögiviljade pesu- ja koorimisliin, samuti pakkeliin. Laos seisab kartul ja kokkulepete sõlmimine kasvatajatega käib.
Praeguseks on eelkokkulepped tehtud paarisaja tonni erinevate aiasaaduste kokkuostuks, ütles keskuse tegevjuht Siim Naaber. Peamiselt kartul, aga ka kapsas, peet ja porgand. Sellest üle poole moodustab mahedalt kasvatatud aiavili.
«Väiketalunikud on ettevaatlikud. Ollakse äraootavad ja tahetakse näha, mis saama hakkab,» tõdes Margus Timmo. «See on ka arusaadav, sest nad on elult nii palju peksa saanud. Me võime toidujulgeoleku tähtsusest palju rääkida, kuid lõpuks loeb see, kas ja mida maaomanik kasvatab ja kas ta saab selle eest õiglast hinda. Selles osas tahame olla maaomanikule pikaaegne, hea partner.»
ARVED BREIDAKS