Rongkäiguga Meremäe vaatetorni juurde juhatati 1. septembri ennelõunal sisse Setomaa III hariduspidu ehk Setomaa koolide, lasteaia ja kogukonna ühine õppeaasta alguse rõõmuspidulik tähistamine ühes sõnavõttude, uute õpetajate tervitamise ja aabitsate kätteandmisega koolitee alustajaile.
Aabitsatest alustades, siis neid tuli Setomaa Koolil tellida tänavu tavapärasest rohkem. 1. klassi astus neljas õppekohas kokku 27 last ehk rohkem kui aasta tagasi.
Neile oli Setomaa vallavolikogu esimehel Urmas Sarjal kooliteele kaasa anda üks soovitus: «Head aabitsasaajad! Teile ei oska muud soovida, kui õppige õppima,» sõnas Sarja. «See on esimeses klassis kõige tähtsam asi. Kui selle saate selgeks, on edasi lust ja lillepidu.»
Setomaa koolides asus 1. septembri seisuga õppima ühtekokku 237 õpilast. Ka see arv on mullusega võrreldes suurem ning võimaldab tagasi vaadates öelda, et vallas läbi viidud haridusreform, Setomaa kobarkooli sünd, on olnud õige valik.
«Setomaa haridus on hakanud minema nii kõrgele, et siit vaadates on sihiks silmapiir,» märkis Urmas Sarja. «See silmapiir tundub täna päikseline, natuke ka pilvine, aga need käivad käsikäes.»
«Täna näeme reaalselt, kui palju on vallas noori, kes tulevikus Setomaa arengut edasi veavad,» ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre. «Peale haridusreformi oleme läbi arutelude ja kohtumiste kokku leppinud koolide arendamise. Meil on endale seatud nõudlikud ja reaalsed eesmärgid, kuhu suunda ja kuidas oma haridusega suundume. Selleks peame kõvasti pingutama.»
Kudre jätkas: «Kooli visioon ütleb: Setomaa kobarkooli lõpetajad on sihikindlad, kultuursed ja oma peaga mõtlevad noored, kes väärtustavad oma juuri, seto keelt ja loovad teadlikult oma tulevikku.»
Setomaa koolide direktori Pille Libliku sõnul on Setomaa Kooli ja Setomaa Gümnaasiumi arengusuunad kokku lepitud ning mõeldud rakendamiseks. Ühiselt.
«Me soovime, et Setomaal iga väike ja suur õpilane tahaks ja suudaks oma peaga mõelda,» selgitas ta. «Seda isegi siis, kui nutiseade arvab, et võiks kuidagi teisiti olla.»
Koolis peab koolijuhi kinnitusel valitsema kultuurne käitumine, samuti kultuurne suhtumine nii ilma kui inimestesse. Kasvama õpitahe ning hoitama au sees pärimust ja traditsioone. «Niisiis on meil plaan ja alates homsest tuleb hakata seda kindlate sammudega ellu viima,» lisas Pille Liblik.
Koolielu tänavu üheks silmapaistvaks muutuseks on üleminek 80-minutilistele tundidele, mille kõrval säilivad ka 45-minutilised tunnid.
Samuti on nüüd koolis reguleeritud nutiseadmete kasutamine: koolipäeva jooksul peavad nutiseadmed olema hääletul režiimil koolikotis kuni kella 14-ni. Nutiseadmeid võib koolipäeva jooksul kasutada väljaspool koolimaja kahe meetri kaugusel hoone välisseinast.
ARVED BREIDAKS