Setomaal jätkuv Balti kaitsevööndi ehitus jõuab Soome vaatajani

Setomaal tänavu kevadel hoo sisse saanud Balti kaitsevööndi taristu ehitamine on huvi äratanud ka Soomes, mille rahvusringhäälingus tuleb lähiajal uudislõik käimasolevatest arengutest.

Teisipäeval külastas Tiirhanna külas kaitsevööndi rajatisi Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik Rain Kooli, et salvestada intervjuusid tele- ja veebiuudise tarbeks.

2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Antti Viljaste tutvustas aprillis taas alanud kaitsevööndi ehitustööde käiku, tõstes esile väga häid suhteid kohaliku kogukonna ja Setomaa vallaga. «Olles kaitseväes selle algusaegadest peale, siis see on täiesti erakordne, milleni tavaliste inimeste kaitsetahe on kasvanud,» tõdes kolonel Viljaste intervjuus YLEle.

2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Antti Viljaste intervjuud andmas.

Tema sõnul on Balti kaitseliini rajamine veel algfaasis. «Alustasime eelmisel aastal ja sel aastal on tööd täie hooga käima läinud,» rääkis Viljaste. «Eelkõige tänu kohaliku kogukonna toele, kes on selle projektiga väga positiivselt kaasa tulnud ja õla igas mõttes alla pannud.»

Vallavanem Raul Kudre sõnul tähendab Balti kaitsevööndi rajamine kohalikele maaomanikele, et osa maast läheb kasutusest välja. See on tema hinnangul ka riigiga peetavate läbirääkimiste keskne teema: kuidas kompenseerida inimestele sedavõrd piiratud ressurss, nagu seda on maa. Eriti Meremäe kandis, kus see on piiri lähistel viljakandev.

«Üldiselt peetakse kaitsevööndi rajamist vajalikuks, saadakse aru, et kusagile mujale seda rajada ei saa,» tõdes Kudre.

Vallavanem Raul Kudre sõnul on keskne küsimus, kuidas kompenseerida põllumeestele kasutusest välja minev maa.

Setomaa Liidu juht Margus Timmo sõnul on kogukonna toetus kaitsevööndi rajamisele aidanud suurendada Setomaa turvalisust, mis Ukraina sõja puhkemisega on kannatada saanud.

«Meie mure oli see, et inimesed hakkasid lahkuma, mõtlesid lahkumismõtteid. Aga sellega,» osundas Timmo kaitserajatistele, «loome turvavööndi, mis Setomaad kaitseb ja hoiab inimesed kui investeeringuid paigal. Seda on valitsus öelnud, et igal juhul peab piiriala olema asustatud.»

Riigi kaitseinvesteeringute keskus täpsustas Setomaa lehele, et praeguseks on Balti kaitsevööndist rajatud umbes 15 km, hõlmates nii tankitõrjekraave kui lohehambaid. Esialgse plaani järgi kestavad tööd järgmise aasta lõpuni.

ARVED BREIDAKS