Siseminister Igor Taro vaatas esmaspäeval üle, kuidas edeneb Setomaa kogukondades kriisivalmiduse suurendamiseks tehtav töö, mille toetuseks ministeerium hiljaaegu ka abi eraldas.
«Minu ametiaja üks olulisemaid algatusi on kriisikindluse kogukonna fond, mille abil me toetame kriisivalmiduse suurendamist kogukondades nende endi kokku pandud kriisiplaani järgi,» rääkis Igor Taro Setomaa lehele. «Nüüd on rahastamisotsused tehtud – Setomaalt sai toetust kolm projekti – me käime need läbi ja saame tagasisidet.»
Koos siseministeeriumi juhtkonnaga külastas Taro esmaspäeval Mikitamäe külamaja, Meremäe vabatahtlike päästjate depood ning Obinitsa külakeskust, kus kohalikul kogukonnal on oma kriisivalmiduse tõstmisega plaanid peetud, vajadused kirja pandud ja selleks nüüd ka toetus saadud. Kolme projekti peale kokku 133 000 eurot.
«Toetusmeede sai nii disainitud, et me toetame neid piirkondi, kus ohutunne on suurem, kriisikindlus nõrgem ja ka risk suurem,» selgitas Taro. «Kõik on väga eripärased: Mikitamäel tegeletakse külamaja kriisikeskuseks kujundamisega, Meremäel tekitavad priitahtlikud pritsimehed täiendavat võimekust juurde ja Obinitsas luuakse kogukonnakeskusesse varjumisvõimalus.»
Obinitsa varjumiskoht on kavas rajada külakeskuse keldrisse – kohta, kuhu isegi Setomaa nurgataguseid hästi tundev Igor Taro enda sõnul polnud varem sattunud. «See on väga vajalik algatus,» tunnustas ta. «Meie eesmärk on aktiveerida inimesi, et nad saaksid teha just need investeeringud, mida kohapeal on tarvis.»
Obinitsa ja ümberkaudsete külade kriisiplaani vedanud Sigre Andresoni sõnul oli kriisiplaani koostamine kogukonnale värskendav töö, mis paljastas nii mõndagi. «See läks sellise õhinaga ja nii palju uusi teadmisi ilmnes, et millised võimekused siin inimestel on,» rääkis Andreson. «Kuni selleni välja, et avastasime, et meil on keldris olemas ruumid, kuhu saab varjumiskoha teha.»
Isegi juhul kui Obinitsa külade selts poleks varjumiskoha jaoks toetust saanud, on külarahva kokku pandud kriisiplaan Sigre Andresoni sõnul juba ise väärtus omaette.
«Kui peaks juhtuma, et elekter ja side on maas, siis külakeskus on staap, kust virgatsid viivad info küladesse laiali. Siin on koht, kus on generaatorivõimekuse abil saame kogu külale suppi keeta, akusid laadida, soojas olla,» selgitas ta.
Igor Taro tõstis esile mõtteviisi, et võitnud on kõik kogukonnad, kes toetusmeetmest abi küsisid. Ka need, kes sel korral toetust ei saanud. Nüüd on neil kokku lepitud plaan, kuidas kriisiolukorras toimida. Ja see on suur väärtus.
«Kriisivalmiduse temaatikas on vajaka olnud teadmisest, mida teha,» selgitas Taro. «Kui me oleme testinud ohuteavitust, siis inimesed küsivad: hästi, kuulsin sireeni, aga mida ma nüüd tegema pean? Kui midagi juhtub, mis ma siis tegema pean? Vastused nendele küsimustele tulebki igaühel endal ja kogukonnal läbi mõelda. Millised on võimalikud riskid, mis mind ohustavad? Kui risk realiseerub – näiteks kaob elekter mitmeks päevaks – millest ma ilma jään? Kas küttest, söögi tegemise võimekusest? Mida on vaja teha, et see puudus, lünk ületada? See ongi kriisiplaani tegemise mõte.»
Minister möönis, et inimeste kriisikindluse teadlikkus on endiselt madal. «Aga umbes 150 kogukonda Eestis on esimese sammu teinud. Kõik korraga toetust ei saanud, aga kui meil on palju häid taotlusi ja rahuldada sai neist viiendik, siis peame sellesse valdkonda raha juurde panema,» tõdes Taro.
Siseminister Igor Taro töötab koos siseministeeriumi juhtkonnaga sel nädalal Võru maakonnas.
ARVED BREIDAKS