Setomaa Muuseumide kogu täienes Eesti ratsaväe ohvitseri vöörihmaga, milliseid on Eestis teadaolevalt säilinud vaid üksikud eksemplarid. Vöörihm on nüüd muuseumi hoidlas Värskas, kus asunud Põhjalaagris selle kunagine omanik teenis.
Setomaa Muuseumide peavarahoidja Hans Mati Laasi tõmbab kätte arhivaari valged kindad ja toob varahoidla sügavikust välja mõnevõrra kulunud, kuid heas korras laia vöörihma.
«See on Eesti kaitseväe ratsaväeohvitseri vöörihm,» tutvustab ta. Selle tagasihoidlike kaunistustega pruuni vöörihma küljes on veel üks rihm, mis käib kandjal üle õla. Uhke ratsaväelase vöörihma juurde pidanuks kuuluma ka mõõga kanderihmad, kuid see pole sellel eksemplaril säilinud.
«Seda vööd on väga hästi hoitud,» kiidab Laasi. «Nahkesemed säilivad hästi ruumides, kus temperatuur ei kõigu ning niiskust pole palju ehk siis eluruumides. Nendega aeg-ajalt ringi käimine või painutamine hoiab ära naha jäigastumise.»
See hästi säilinud vöörihm jõudis Setomaa Muuseumide kogusse juunis ühelt Põlvas elavalt annetajalt. Tänu sellele on täpselt teada ka ratsaväelase nimi, kes konkreetset vööd kandis. See oli August Kesa, sünnidaatumiga 7. juuni 1907.
Fotomaterjali põhjal tuvastas Laasi, et August Kesa oli pildistamise hetkel kaprali auastmes. Mehe eluloost on teada, et 1930. aastal lõpetas ta Eesti kaitseväes nooremallohvitserina, ametikohaga jaoülem.
August Kesa oli Viljandimaalt pärit. Õppis Tartu Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas ja teenis kaitseväes aastatel 1928-1930. Pärast väeteenistust õppis ta aastatel 1930-1933 Brno tehnikaülikoolis kindlustusasjandust, elades kolm aastat Tšehhoslovakkias.
Teise maailmasõja puhkedes oli ta aastatel 1941-1942 Arhangelski oblastis tööpataljonis, 1942. aasta veebruarist 249. Laskurdiviisis rühmakomandöri kohusetäitja ning 1942. aasta teises poolest I Eesti tagavara laskurpolgus. Punaarmees oli tema auaste viimaks vanem seersant. Pärast sõda töötas August Kesa ENSV Kindlustuse valitsuses.
Huvitav on see, et August Kesa vend Ernst Kesa oli tuntud arhitekt, kes 1944. aastal Eestist punavõimu eest lahkus ning jõudis Austraaliasse. Kesa lõi kaasa mitme olulise kõrghoone rajamisel Melbourne’i, teiste seas 50korruseline Nauru House, mis kuni 1970. aastate lõpuni oli kõrgeim hoone Melbourne’is ning on maamärgiks jäänud tänaseni.
Setomaa Muuseumide kogusse jõudnud ratsaväe ohvitseri vöösid on Hans Mati Laasi andmeil säilinud teadaolevalt alla kümne. Võimalik, et neid on eraomanduses alles ka rohkem, kuid on jäänud näiteks muu vanavara sisse. Sestap tasub pööningul või talu vanas aidas avara pilguga ringi vaadata.
ARVED BREIDAKS