Võru maakond esitas vabariigi valitsusele kuus ettepanekut, kuidas Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi vahenditega Kagu-Eesti ja idapiirialade arengut selgemalt soodustada. Märksõnadeks on Eesti julgeolek, vastupidavus ja pikaajaline konkurentsivõime.
«Idapiiri tugevus ei sõltu ainult piiritaristust ja kaitsevõimest, vaid ka sellest, kas piiriäärne piirkond on elujõuline, hästi ühendatud toimiva transpordi-, energia- ja digitaristuga, atraktiivne inimestele ja ettevõtetele,» ütles Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots.
Tema sõnul tuleb järgmise programmiperioodi investeeringuotsustes arvestada muutunud julgeolekuolukorda ning idapiirialade eripära. Selleks esitas Võru maakond valitsusele kuus ettepanekut:
- Suunata senisest suurem osa Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest investeeringutest pealinnaregioonist välja. Sealhulgas selge fookusega Kagu-Eestile ja teistele idapiirialadele.
- Näha Kagu-Eestile ja idapiirialadele eraldi rahastamisloogika. Sealhulgas suuremad rahastusmahud ja madalamad omafinantseeringu nõuded.
- Seada idapiirialade rahastamisel prioriteediks taristu ja ühenduste arendamine, parema elukeskkonna loomine ning hariduse, oskuste ja kogukondade toetamine.
- Jätkata Kagu-Eesti ja Setomaa programme ning suurendada nende rahastamist vastavalt piirkondade tegelikele vajadustele.
- Luua Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade jaoks sihistatud investeerimismeede ettevõtluse, teenuste, elukeskkonna ja strateegiliste ühenduste arendamiseks.
- Säilitada LEADER-meetme rahastus vähemalt senisel tasemel ning tagada selle jätkumine kohalike kogukondade ja maaettevõtluse toetajana.
Valitsusele esitatud ettepanekud tuginevad regionaal- ja põllumajandusministeeriumi raportile «Idapiirialade asukohast tulenevad väljakutsed ja lahendusettepanekud», samuti Riigikontrolli auditile «Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel» ning Tartu Ülikooli Ida-Viru siirdeuuringutele.
Ettepanekute eesmärk on pöörata Kagu-Eestile ja teistele idapiirialadele senisest rohkem riiklikku tähelepanu ning tagada, et piirkonna erivajadustega arvestamine ei jääks üksnes paberile, vaid väljenduks ka tegelikes rahastamisotsustes ja investeeringutes.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika üks keskseid eesmärke on vähendada piirkondlikke arenguerinevusi ja tugevdada territoriaalset sidusust. Seetõttu peavad järgmise programmiperioodi investeeringud jõudma senisest enam ka nendesse piirkondadesse, kus arengulõhed on kõige suuremad.
Võrumaa Arenduskeskuse hinnangul on oluline tegutseda enne, kui rahvastiku vähenemine, investeeringute ebakindlus ja teenuste taandumine muutuvad veelgi kulukamaks probleemiks.
«Eesmärk ei ole olemasoleva olukorra säilitamine, vaid idapiirialade kohanemisvõime, ettevõtluspotentsiaali ja pikaajalise elujõu tugevdamine,» tõdes Toots. «Võru maakonnas on tugevad kogukonnad, kõrge kaitsetahe, selge piirkondlik identiteet ning ettevõtlikud inimesed, kes soovivad siin elada ja tegutseda.»
Maakond ei oota, et vajalikud muutused tehtaks ära ainult riigi tasandil. Võru maakonna omavalitsused, ettevõtjad ja kogukonnad on valmis ise panustama, tegema koostööd ning võtma piirkonna arengu eest suuremat vastutust. Selleks on vaja riigi pikaajalist ja usaldusväärset partnerlust, sobivaid rahastamisvõimalusi ning piirkonna eripära arvestavat riigijuhtimist.
Võru maakond rõhutab, et investeeringud idapiirialadesse on strateegiline panus Eesti territoriaalsesse tasakaalu, julgeolekusse ja ühiskondlikku sidususse. Maakonna hinnangul peab Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade tugevdamine selgelt kajastuma riigiplaani ning Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi rahastamisotsustes.