Värskat külastas eelmisel nädalal kunagise Eesti ohvitseri, Petserimaal teeninud Johannes Parvei/Parveli poeg Paul Parvel, kes kohtumisel vallavanem Raul Kudre ja Seto Instituudi direktori Ahto Raudojaga rääkis oma lugu.
«Isa oli pikk mees olnud ja kui ta Petseris kõndis, siis ikka kardeti. Nii ema rääkis,» muheles Paul Parvel Reegi maja kohvilauas. Paulil on isast üksnes paar mälestuskildu, sest ta polnud viienegi, kui isast ilma jäi.
Johannes Parvel küüditati 1941. aasta juunis ühes teiste Eesti ohvitseridega Petserist Norilskisse, kust perepea ei naasnud. «Isa oleks sealt minema ka saanud, aga ta kartis, et siis tullakse emale, vennale ja mulle järele. Elasime siis Räpinas,» jutustas Paul.
Millises väeosas Johannes Parvel teenis, Paul päris kindlalt ei tea. Isast jäid järele küll mõned aumärgid, neist ühe peal on kujutatud numbrit 7, ent 7. jalaväepataljonis, mille Seitsmemägi alles taasavati, Parvel ilmselt ei teeninud.
Paul mäletab, kuidas ta väikse poisina käis isaga Irboskas saunas. Seal oli isa teenistuskoht. Teine mälupilt pärineb kodusest Räpinast. Võimalik, et Johannes Parvel teenis piirivalves, sest piirivalvekordon just Irboskas asuski.
Ühe foto isast, väljasuurendatult ja raamitult, kinkis Paul Parvel instituudile. Seal poseerib ohvitser koos hobusega ja pilt on Pauli sõnul tehtud just Irboskas. USAsse naastes lubas ta saata Seto Instituudile pilte nii isa aumärkidest kui muid materjale, mille põhjal on ehk võimalik rohkemat välja selgitada.
Johannes Parvel suri Paulile teadaolevalt Siberi vangilaagris nälga.
Pauli ema töötas Saksa okupatsiooni ajal tõlgina ning kui 1944. aastal Saksa sõjavägi siit taandus, sai pere võimaluse põgeneda venelaste eest Saksamaale. «Ema oskas saksa keelt ja see aitas hästi,» meenutas Paul. «Ema oli sakslastele tõlk ja sai politseilt paberid Saksamaale põgenemiseks.»
«Hääletasime, saime autopäradel edasi liikuda. Rongidega…» meenutas Paul teekonda Eestist läbi Läti ja Ida-Euroopa Saksamaale. Põgenikelaagris elades omandas Paul saksa keele, mida räägib tänini.
Sõjas purustatud Saksamaalt otsiti väljapääsu. Paul koos ema ja kaksikvennaga rändasid edasi USAsse, tädi maabus Inglismaal. Pärast Eesti taasiseseisvumist on Paul nüüdseks enda arvepidamise järgi 30 aastat suviti siin käinud.
Johannes Parvei/Parveli kohta on avalikest allikatest vähe leida. Ainus link viib Vikipeedia lehele, kus Johannes Parvei nimi on ära märgitud seoses ohvitseri asetäitja auastmega.
Ohvitseri asetäitja oli Vabadussõja ajal ohvitseride ja allohvitseride vaheline auaste, mis anti ohvitseride ametikohtadel teenivaile alamväelastele, kel ei olnud keskharidust. Ohvitseri asetäitja auaste asutati ametlikult Sõjavägede Ülemjuhataja käskkirjaga 21. jaanuaril 1919.
Millises auastmes Johannes Parvel aga 1941. aastal oli, pole teada.
ARVED BREIDAKS