Keerulistele teeoludele vaatamata on Setomaa Muuseumide suvi olnud sündmusterohke ja andnud kinnituse, et külastaja ootab muuseumilt üha enam terviklikku elamust.
Mõtetega juba sügises, ütleb Setomaa Muuseumide direktor Anneli Seim, et aasta lõpp toob kaasa ühe olulise muutuse muuseumi sisulises arengus – loomisel on Setomaa Muuseumide sisutöö nõukoda.
Kuidas Setomaa Muuseumidel on suvehooag läinud?
Suvi on olnud sündmusterohke ja vaheldusrikas. Juunis külastas meie muuseume ja Seto Tsäimaja kokku 1255 inimest, juulis juba 2011.
Tänavust suve tuleb vaadata laiemas kontekstis: Setomaale jõudmine ei ole sel aastal olnud alati kõige lihtsam. Saatse saapa ümbersõidu ehitus, Matsuri–Sesniki tee osaline sulgemine ja teetööd, mitmel pool tolmused ja kitsad teed on kindlasti külastatavust mõjutanud.
Eks me lohuta end mõttega, et kõik see on samm paremuse suunas. Kui uued teed valmivad ja Setomaale jõudmine muutub mugavamaks, on meil põhjust loota ka külastajate arvu kasvule. Peame juba praegu mõtlema, kas ja kuidas oleme valmis suurema külastajate hulgaga toime tulema ning millist elamust neile pakkuda.
Numbrite kõrval on oluline ka see, mis nende taga on. Inimesed tulevad Setomaale otsima erinevaid kogemusi ja meil on hea meel neid pakkuda. Suvesse on mahtunud näiteks Satserinna Sõirapäev Saatse Muuseumis, kus lisaks sõirale ja sõirakonkurssidele oli käsitöölaat ja muusikaprogramm.
Värska Talumuuseumis on toimunud erinevaid sündmusi ja suviseid tegevusi ning Reegi maja juures avas filmimees Andres Maimik suvekohviku. Samuti käivitus sel suvel uus giidituur, mis ühendab Petseri Põhjalaagri, Lõunalaagri, laskevälja ja Saatse Muuseumi lood.
Värska Talumuuseumis on olnud ka päris oma väikesed uudised – tallu sündis kolm musta lambatalle, üks poiss ja kaks tüdrukut. Ka nende nimede valimine on osutunud omaette vahvaks ettevõtmiseks.
Sellised asjad annavadki muuseumile elu. Külastaja ei tule ainult vanu esemeid vaatama, vaid saab näha, kuidas taluelu ja traditsioonid on seotud tänase päevaga.
Millist elamust on külastajad muuseumist otsinud ja oodanud?
Mulle tundub, et inimesed otsivad üha rohkem terviklikku elamust. Nad tahavad teada, mis on selle paiga lugu, aga samal ajal tahavad nad ka ise sellest loost osa saada.
Setomaa puhul on meie suur võimalus just selles, et siin saab kultuuri kogeda väga erinevate meelte kaudu. Saab kuulata leelot, proovida kohalikku toitu, õppida käsitööd, osaleda sündmusel või lihtsalt istuda kohvikus ja tunnetada paiga olemust.
Need kolm väikest lambatalle on hea näide. Laps, kes tuleb Värska Talumuuseumisse ja näeb seal päris väikest talle või meie lehma, saab taluelust hoopis teistsuguse kogemuse kui ainult ekspositsiooni vaadates.
Tänapäeva lapse jaoks ei pruugi olla see iseenesestmõistetav, kust toit tegelikult tuleb. Piim ei sünni poe külmletis – see on looma and, mille saamiseks peab esiteks loom olemas olema. Tema eest tuleb hoolitseda ja teda toita. Just sellised lihtsad, aga olulised seosed ongi osa muuseumi hariduslikust väärtusest.
Muuseumis saab laps näha, katsuda ja kogeda asju, millest muidu võib-olla ainult raamatust või ekraanilt loeb. See on ehe ja vahetu kogemus, mis aitab paremini mõista nii taluelu kui ka seda, kuidas meie igapäevane toit ja eluviisid on seotud looduse, loomade ja inimestega.
Või ka Peipsi Toidu Tänaval osalemine. Seto Tsäimaja pakkus toiduelamust, kuid samal ajal tehti Värska Talumuuseumis tasuta giidituure. Nii sai inimene lisaks söögile ka teadmisi seto pärimustoidust, vanadest toiduvalmistamise traditsioonidest ja meie pärandaiast.
Meil on olemas nii toit kui ka lugu selle toidu taga. Me ei pea valima, kas pakkuda külastajale toitu või teadmisi – saame pakkuda mõlemat.
Satserinna Sõirapäeval ei tulnud inimene lihtsalt sõira vaatama, vaid sai näha selle valmistamist, ise maitsta, osaleda konkursil ja olla osa sündmusest. Samamoodi on Reegi maja juures tegutsev suvekohvik toonud sinna teistsuguse elu ja põhjuse ka niisama läbi astuda.
Inimene ei taha alati valikut – muuseum või söök, näitus või sündmus. Ta tahab neid kogemusi ühendada. Meie jaoks ongi see oluline küsimus: kuidas teha nii, et inimene ei tuleks Setomaa Muuseumidesse pelgalt vaatama, vaid tahaks siin olla?
Kuidas kavatsete inimeste muutuvate soovide ja ootustega hakkama saada?
Üks oluline samm selleks on Setomaa Muuseumide sisutöö nõukoja loomine. Nõukoja mõte on tuua muuseumi sisulise arengu juurde eri valdkondade teadmised, kogemused ja vaated. Tahame vaadata Setomaa Muuseume tervikuna, kuid samal ajal arvestada iga muuseumi ja tegevuskoha eripäraga.
Nõukoda aitab kaasa järgmise aasta sisulise tegevuse kavandamisele ning annab soovitusi pikema vaate jaoks. Sügisel keskendume eelkõige järgmise aasta näituse- ja sisuprogrammile ning kevadel pikemale arenguvaatele.
Arutada saab kultuuripärandi kogumist ja uurimist, näitusi, haridus- ja publikuprogramme, residentuure ning koostööd teiste muuseumide, ülikoolide, Setomaa kultuuriasutuste, hõimurahvaste ja rahvusvaheliste partneritega. Samuti saab nõukoda kaasa mõelda Setomaa Muuseumide identiteedi, ühiskondliku rolli ja Seto kultuuriruumi arenguvajaduste üle.
Tegemist on nõuandva koguga. Nõukoda ei tegele personali-, eelarve- ega igapäevase juhtimise küsimustega. Tahame kokku tuua erinevaid teadmisi, kogemusi ja maailmatunnetust. Väga oluline on hea koostööoskus – oskus kuulata, arutleda, vajadusel eriarvamusel olla ja samal ajal otsida lahendusi ning ühist arusaama.
Mida toob peagi algav sügishooaeg?
Sügis ei tähenda meie jaoks seda, et muuseumid jäävad vaikseks. Pigem on see aeg, kus saame rohkem keskenduda sisule, vaadata suvele tagasi ja mõelda sellele, mida tahame järgmisel hooajal teha. Sügisel alustame ka sisutöö nõukoja loomisega.
Üheks uue hooaja ettevõtmiseks on Seto Tsäimajas käivituv Päämurdmisõdakute sari. Alustame oktoobri lõpus ning õhtud kestavad kuni 2027. aasta maini.
Soovime pakkuda inimestele võimalust ka sügis-talvisel ajal kokku tulla, kuulata, arutleda Setomaa ning seto kultuuri erinevate teemade üle. See on teistsugune formaat kui suvised muuseumikülastused, kuid just selliseid võimalusi on vaja, et muuseum oleks inimestele olemas aastaringselt.
PANE TÄHELE
Kandideeri Setomaa Muuseumide sisutöö nõukotta!
Ootame nõukotta inimesi, kellel on teadmised, kogemused või tugev tunnetus Seto kultuuripärandist ning soov oma teadmisi ja vaadet muuseumi arengusse tuua.
Oodatud on inimesed, kelle kogemus tuleb Seto keelest ja kirjandusest, leelost ja pärimusmuusikast, etnoloogiast ja folkloristikast, kunstist, arhitektuurist, käsitööst, toidukultuurist, muuseumipedagoogikast või geograafiast. Samuti on oodatud inimesed, kellel on kogemusi hõimurahvaste või rahvusvaheliste koostöövõrgustikega.
Nõukotta valitakse kaheksa liiget kolmeks aastaks. Korralised kohtumised toimuvad kaks korda aastas ning vajadusel ka veebis. Tegemist on tasustamata tööga.
Kui tunned, et tahad Setomaa Muuseumide sisulises arengus kaasa mõelda, siis kandideeri!
Kandideerimiseks vasta kolmele küsimusele:
1. Milline on sinu seos seto kultuuriga ja millise erialase või kogemusliku kompetentsi tood sisutöö nõukoja töösse?
2. Milliseid Setomaa Muuseumide programmi, uurimistöö või publikutegevuse suundi pead järgmise kolme aasta jooksul kõige olulisemaks ja miks?
3. Millist konkreetset koostööd, teemat või võrgustikku soovid nõukojas arendada ning kuidas saad selle teostumisse panustada?
Vastuste soovituslik kogumaht on kuni 450 sõna.
Lisaks palume esitada:
- nimi ja kontaktandmed;
- praegune tegevus või roll;
- lühike elulookirjeldus või viide avalikule biograafiale.
Kandideerimisavaldus koos vastustega palume saata e-posti aadressile hiljemalt 15. septembril 2026.