Kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher arutas nädala hakul Obinitsas toimunud kohtumisel Setomaal käiva Balti kaitsevööndi ehitamise käiku ning edasisi arenguid.
«Alustuseks minu siiras tänu kohalikele, kes on võtnud võimaluse ja vastutuse lüüa aktiivselt kaasa meie riigikaitse ehitamisel,» ütles Elmar Vaher Setomaa lehele. «Iga kaevatud meeter tankitõrjekraavi täidab Eesti püsimisel väga olulist ülesannet – võita meie võitlejatele väärtuslikku aega reageerimiseks ja vastulöögi andmiseks nii, et kaitsevägi saaks sõja võita.»
Esmaspäeval külastas Vaher ühes 2. jalaväebrigaadi, kaitseväe peastaabi, Setomaa valla ja Setomaa Liidu esindajatega kaitsevööndi eramaadele ehitatud rajatisi.
«Kõnekas oli näha, kuidas kohalikud on tänaseks koos kaitseväega Setomaa piiriäärsetele aladele hetkel planeeritud 40 kilomeetrist rajanud juba 15 kilomeetri jagu kaitsekraave. Ja need tööd jätkuvad nüüdki,» tunnustas Vaher.
Hiljem arutati Obinitsas kaitsevööndi rajamisega üles kerkinud küsimusi ning tulevikku, sest rajatud taristu on planeeritud kestma pikalt.
«Setomaa valla vaates on Balti kaitsevööndi rajamine mastaapselt suur ettevõtmine, mistõttu vajavad paljud detailid ühist arutamist. Selleks oli kohtumine väga vajalik,» ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre.
Tema sõnul on nii vald kui kohalik kogukond olnud kaitsevööndi rajamisel riigile toeks. «Kaitsevööndi ehituse edasisel planeerimisel on meie vaates oluline, et kohalikud ettevõtjad leiaksid taristu rajamisel tööd,» märkis Kudre.
Samuti vajab vallavanema sõnul läbirääkimist kaitsevööndi edasine hooldamine. Aga ka näiteks maamaksu ja PRIA toetuste maksmine põllumeestele, kelle maadele taristu on juba rajatud ja tulevikus rajatakse. «Praegu on maaomanikud lubanud kaitsevööndi rajatised oma põldudele, kuid nad ei tohiks sellest saada otsest majanduslikku kahju,» kinnitas Kudre.
Iga rajatis vajab regulaarset hooldust ja korrastamist, nii ka kaitsekraavid, tõdes Elmar Vaher. «Looduslik kulumine on paratamatu, sest kraavid kasvavad kinni, vesi koguneb ja nõlvad võivad variseda,» rääkis ta.
«Seda olulisem on pikaajaline vaade, et ehitustööde kõrval oleks võimalikult hästi läbi mõeldud ja hinnatud kogu rajatise elukaar. Kõige selle eelduseks on, et räägime koos läbi ja planeerime ette kõik oma tegevused ja vastutuse projekti algusest lõpuni,» selgitas Vaher. «Nii püsib ka võimalus, et keegi ei pea üllatusega kohkuma, kui kogemata liigsügavale kaevatud kraavist kellegi kodukaev tühjaks valgub või tee ära vajub.»
Kõik kohtumisel osalejad olid nõus, et kaitsekraavide ja punkrite rajamisega seotud tööde õnnestumiseks on lisaks heale koostööle maaomanikega tarvis senisest rohkem kaasata ka teisi riigiasutusi, kellel on projektiga puutumus. Näiteks keskkonnaamet, RMK, maa- ja ruumiamet. Nii väheneks halduskoormus ning oleks võimalik ennetada bürokraatlikke takistusi, mis taolise suurprojektiga paratamatult kaasas käivad.
Kaitseliinide rajamise ühe osana räägiti ka Kagu-Eestisse rajatavatest punkritest. Neist esimesed kümmekond on juba paigaldatud, kuid suurem osa umbes poole tuhande punkri näol saab hangitud ja paigaldatud lähiaastatel.
«Saime kohtumiselt väärtuslikku sisendit, kuidas leida kaitserajatiste ehitamisel suurem tasakaal, mis arvestaks kaitseväe kasvavate vajaduste kõrval ka piirkonna maaomanike huve. Jätkame avatud dialoogi Setomaa esindajatega, et kuulata ära nende lõplikud ettepanekud,» märkis Vaher. «Meie eesmärk on leida lahendus, mis võimaldaks kõigi koostöös teha kaitseliinide ja punkrite piirkonda rajamise näol pikaajaline mõjus investeering Eesti julgeolekusse.»
Vallavanem Raul Kudre sõnul kaasnevad Balti kaitsevööndi valmimisega ka kaitseväe harjutused piirkonnas. Seepärast on tema sõnul oluline, et riik pööraks piiriäärse Setomaa arengule laiemalt tähelepanu.
«Riigil tuleb oma poliitikatega anda selge sõnum, et Eestile lojaalsete inimeste hoidmiseks strateegiliselt nii olulises piirkonnas tehakse kõik endast olenev,» kinnitas Kudre.
ARVED BREIDAKS