Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistanud MTÜ Seto Käsitüü Kogo korraldab tuleval laupäeval Värska kultuurimajas konverentsi «Elujõuline seto käsitöö», et vaagida käsitööoskuste seisu, kõnetada noori ning vaadata tulevikku.
«Kui me juulis tähistasime Seto Käsitüü Kogo sünnipäeva omavahel, siis nüüd ootame 10. oktoobril Värska kultuurimajja kõiki, keda seto käsitöö temaatika huvitab ja puudutab,» ütles Seto Käsitüü Kogo tegevjuht Ingrit Kala.
Ettekannetes käsitletav temaatika on kirev, nagu niplispits. «Esindatud on kaks ülikooli, mis meie valdkonda puudutavad – Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia,» tutvustas Ingrit Kala.
Rahvusliku tekstiili lektor Ave Matsin Viljandi kultuuriakadeemiast räägib, kuidas pärandtehnoloogia õpe kogukondi teenindab ja mida neile tagasi annab. Kunstiakadeemia professor, moedisainer Piret Pupart, kes oma tudengitega on palju Setomaal käinud, räägib oma kogemusest, kuidas seto kultuuri kaasaegsesse moodi on toodud.
«Tahame minna ka ajalukku: tekstiilivaldkonna uurija Liis Luhamaa tutvustab uurimust sellest, kuidas seto naised linast kangast sooveega toonisid,» jätkas Ingrit Kala. «Seto pärimuskultuuri ekspert Elvi Nassar teeb aga ettekande seto pidulikest pulmatekstiilidest.»
Mitte ainult tekstiil
Kuna konverents on pühendatud seto käsitööle, tulevad tekstiili kõrval kõne alla ka Seto taluarhitektuuri muutumine ajas. Veel käsitletakse setode vanu rõivareegleid ja tänapäevaseid vastuolusid ning võetakse kokku Käsitüü Kogo kaks aastakümmet.
«Üks konverentsi eesmärk on haarata noori,» jätkas Kala Ingrit. «Mida noored käsitööst arvavad ja mida saaks teha, et see neid huvitaks ja köidaks.» Oma kogemuslugu räägib Setomaa noor käsitöömeister ja pillimees Gerd Palok. Pärast seda toimub noorte osalusel arutelupaneel.
Noored on käsitöö tulevik, ent kuidas elab seto käsitöö praegu? «Võib öelda, et hästi elab,» vastas Ingrit Kala. «Meil on pea iga asja peale meistrid, kelle käest saab tellida – see on kõva sõna.»
Puudu on pudi-padi
Teisalt tõi ta välja, et puudu on käsitööna valmistatavaid väiksemaid meeneid, mida külalised saaksid Setomaalt kaasa osta. Et suveniirimajandus pole õitsele löönud, sellele on Kala Ingriti sõnul ka seletus.
«Seto käsitöö on aeganõudev,» märkis ta. «Olgu või rõivaste juures niplispitsi tegemine… enamus meistreid teeb aeganõudvat käsitööd, sest seto rõivaste kandmine on populaarne ja uhkuse asi. Tellitakse ilusaid rõivaid ja naised, kes neid teevad, ei jõua lihtsalt sellist laiatarbekaupa, meeneid, poeletile teha. Vaja aga oleks.»
Lahendus oleks suurem masinatöö kasutamine, mida mõnel puhul ka tehakse, kuid näiteks särgi varruka kaunistusi masinaga teha ei saa.
Uute rõivaste, kangaste tellimise kõrval tasub Ingriti sõnul vaadata ka seda, mis juba olemas on ja võimaluse korral vana rõivast kohendada. «Minu sõnum on, et vanu asju tasub korda teha. Kui rõival on ikka lugu ja koht, siis sellel on hoopis teine väärtus. Neid meistreid ka on, kes ümber õmblevad,» kinnitas ta.
Tuleval aastal alustab Seto Käsitüü Kogo kaheaastase koolituste sarjaga, et uusi meistreid välja õpetada. «Õpime mustri joonistamist ja tahame need ka raamatusse panna, väikseid käsitööõpikuid teha, et need oleks koolis ja raamatukogus võtta,» tutvustas Ingrit Kala.
Samuti on kavas laiendada seto rõivaste valikut. Näiteks hakata valmistama luntmütse ja lühikesi meeste särke. «Tuua uusi asju igapäevaellu, mida me pole veel õppinud tegema,» sõnas Ingrit.
ARVED BREIDAKS
Konverents «Elujõuline seto käsitöö»
Päevakava
12.00–13.00 Saabumine ja tervituskohv
13.00–13.15 Konverentsi avamine ja tervitused
– Setomaa Ülembsootska Ingrit Kala
– Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste
– Setomaa Liidu juhatuse esimees Margus Timmo
Ettekanded
13.20–13.40 „Pärandtehnoloogia õpe kultuuriruumide teenistuses“
Ave Matsin, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht, rahvusliku tekstiili lektor
13.45–14.15 „Pärand seljas: Seto kultuur kaasaegse moe keeles“
Piret Puppart, moedisainer, Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor ja osakonnajuhataja
14.20–14.40 „Kadunud argipäeva värvid: kuidas seto naised linast kangast sooveega toonisid“
Liis Luhamaa, pärandtehnoloog ja tekstiilivaldkonna uurija
14.45–15.10 „Seto pidulikud pulmatekstiilid“
Elvi Nassar, ajaloolane ja seto pärimuskultuuri ekspert
15.15–15.45 Vaheaeg ja kohvipaus
15.50–16.20 „Seto taluarhitektuuri muutumine ajas“
Ahto Raudoja, Seto Instituudi tegevjuht ja Setomaa pärandkultuuri uurija
16.25–16.40 „Seto vanad rõivareeglid ja tänapäevased vastuolud ning nende ületamine“
Ülle Kauksi, kirjanik ja seto kultuuritegelane
16.45–17.00 „MTÜ Seto Käsitüü Kogo loomine ja esimesed 5 aastat“
Sigre Andreson, pärandtehnoloogia spetsialist ja õpetaja
17.05–17.25 „MTÜ Seto Käsitüü Kogo – 20 aastat koosloomise rõõmu“
Ingrit Kala, MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevjuht
17.30–17.40 „Minu lugu“
Gerd Palok, Setomaa noor käsitöömeister ja pillimees
17.45–18.30 Arutelupaneel noorte osalusel „Kuidas hoida käsitöö elus tänapäeva maailmas?“
18.30 – 00.00 Iloõtak
Leelo, tants ning söök ja jook
Registreerimislink: https://forms.gle/SJUAqL4H7iMgqJuh8
Konverentsil osalemiseks palume tasuda toiduraha 10 eurot MTÜ Seto Käsitüü Kogo arveldusarvele EE292200221033452404, selgituseks lisage osaleja nimi. Soovi korral saab tasuda ka arvega või maksta sularahas kohapeal. Küsimuste korral kirjutage