Sulu-ui' inäb sis jõkkõ, ku oija sulu-uih.
OTSING SETOMAA LEHEL       

<   juuni 2013  >
 
E T K N R L P
         
1
2
3
10
17
18
19
26
27
28
30
Kui tulemas sündmus, püha või põnev üritus,
teavita sellest >>
Setomaa arengu programm 2013
Avalehekülg
Ajaleht Setomaa
Toimetus
Tellimine
Raadiouudised
Seto Kongress
Setomaa vallad
Seto Instituut
Ettevõtlus
Setomaa kohabränd
Seltsid ja ühendused
VF viisainfo
Kuulutused
Pildigalerii
dokumendid
Projektid
Enda andmete lisamiseks setode andmebaasi
täida ankeet >>

 
 
Setomaa nulgad jõuavad kohanimede registrisse Prindi leht


LISA KOMMENTAAR

Täna otsustas Siseministeeriumi kohanimede nõukogu kanda nimekuju "Setomaa" ning üheksa Eesti poolel asuva seto nulga nimetus kohanimede registrisse kui aja- ja kultuurilooliselt olulised kohanimed. Seega on nüüdsest Setomaal võimalik sarnaselt kihelkondade tähistamisega paigaldada koostöös Maanteametiga pruunikarva märgid ajalooliste nulgapiiride tähistamiseks.

Kohanimenõukogu liikmed ei esitanud ühtegi nimekirjaga mittenõustuvat arvamust, küll oli aga arutusel nimekuju Setomaa.

"Meile võidakse väita - ja õigustatult -, et eesti kirjakeeles on seni kasutatud nimekuju Setumaa. Ent siin saab siiski lähtuda asjaosaliste endi soovist. Viidata saab ka õigekeelsussõnaraamatu kohanimevalimikule, kus Setomaa on Setumaa kõrval esitatud, ilma mingi kommentaarita. Seto Kongressi Vanemate Kogu on hiljaaegu EKIle teinud ettepaneku tunnistada ka vorm "seto" kirjakeelseks (praeguses ÕSi sõnastikuosas seda veel ei ole). Keeletoimkond on seda asja kaalunud, leidnud, et kirjakeeles on "setu" ja "seto" mõlemad sobivad. Seega pole minu meelest takistust kinnitada nimeks Setomaa," sõnas kohanimede nõukogu nõukogu aseesimees ning Eesti Keele Instituudi vanemteadur Peeter Päll.

"Praegu on Setomaa eesti ühiskeelses kasutuses väga hästi läbi löönud, Google annab 78 000 vastet Setumaa 36 600 vastu. Oluline on ka fakt, et peaaegu kõik kohalikud organisatsioonid, olgu nende töökeeleks seto keel, eesti keel või mõlemad, on oma nimes kasutanud kohanime kuju Setomaa. Nii et igal juhul oleks selline lahendus lihtsam ja ootustele vastavam," lisas Võru Inistuudi teadur Evar Saar.

Setomaal ei ole olnud kihelkondi, vaid piirkond on ajalooliselt olnud jagatud nulkadeks. Nulki on olnud 12 (kolm neist asuvad nüüd Venemaa poole peal), ühes nulgas keskmiselt 20 küla. Esimesed kirjalikud viited nulkade olemasolust on pärit 17. sajandist. Setomaa põliselanike hulgas on nulgad jätkuvalt teadvustatud ning piirkondlik identiteet jälgitav.

Aprilli algul taotles Setomaa Valdade Liit Setomaa ja selle nulkade nimede kandmist kohanimede registrisse, eesmärgiga kasutada vastavaid kohanimesid viidastamisel, trükistes ning muul avalikul viisil.

KOMMENTEERI

Lisas: igor.taro@setomaa.ee